Установить Steam
войти
|
язык
简体中文 (упрощенный китайский)
繁體中文 (традиционный китайский)
日本語 (японский)
한국어 (корейский)
ไทย (тайский)
Български (болгарский)
Čeština (чешский)
Dansk (датский)
Deutsch (немецкий)
English (английский)
Español - España (испанский)
Español - Latinoamérica (латиноам. испанский)
Ελληνικά (греческий)
Français (французский)
Italiano (итальянский)
Bahasa Indonesia (индонезийский)
Magyar (венгерский)
Nederlands (нидерландский)
Norsk (норвежский)
Polski (польский)
Português (португальский)
Português-Brasil (бразильский португальский)
Română (румынский)
Suomi (финский)
Svenska (шведский)
Türkçe (турецкий)
Tiếng Việt (вьетнамский)
Українська (украинский)
Сообщить о проблеме с переводом
Ärge usaldage seda isikut!
Mängides ta rääkis mulle kuidas talle meeldib lastega aja veeta, et tal majas on eraldi mängurituba kus ta laseb lastel mängida. Me elasime samal tänaval, ning ta kutsus mind enda juurde külla.
Ta pakus mulle küpsiseid, karustusjooke, krõpse. Siis kui ma hakkasin asjad kokku sätima, et koju tagasi minna kutsus ta mind veel ühte ruumi. Ütles, et ma võtaks püksid ära ja ta vaataks üle, kas mul on ka arm. Siis kui ma voodi peale istusin ütles ta, et ma ajaksin jalad harkki. Ta hakkas mind kastuma ja tatistama. Kui ma vaatasin paremale, siis ma nägin lapsi mis olid punase guaššiga üle värvitud. Ma küsisin, et kes nad on mille vastuseks oli: need olid minu sõbrad, nüüd nad on kaisukarud.
◄◄⠀▐▐ ⠀►►⠀⠀ ⠀ ₁₃ :₃₂ / ₃₃:₃₂ 🔇 ───○ 🔊⠀ ᴴᴰ ⚙ ❐